teisipäev, 15. september 2015

Mõisted (15.09.2015)

Tänases tunnis me vaatasime üle vanasid mõisteid. Tegime ka paar testi

See tekst aitab seletada:

Failitöötluseks võib nimetada meie arvutis olevate tööde, joonistuste, piltide, programmide vaatamist, muutmist, sorteerimist, ühest kohast teise tõstmist ja kustutamist.



Fail on infohulk, mis asub mingil infokandjal. Näiteks kui me arvutis midagi valmis teeme (joonistame, kirjutame) ja tahame, et see töö tulevikus alles jääks, tuleb see töö salvestada. Salvestamise tulemusena tekkib arvutisse üks fail, mille ülesanne on teie töö täpselt sellisena meeles pidada nagu see salvestamise hetkel oli. Meie enda poolt tehtud faile on arvutis vähe, enamus faile on arvutisse pandud programmidega ja need on vajalikud arvuti programmi töötamiseks. Näiteks üks korralik arvutimäng võib sisaldada 10000 või rohkem faili, ilma milleta mäng ei tööta.


Faili nime laiend – faili nime lõpus olevad kolm või neli tähte. Näitavad mis tüüpi fail on. Näiteks maja.jpg on pilt,  maja.doc on tekst, aga maja.exe võib olla mingi programm


Infokandjad on kohad mille peale saab infot failidena talletada. Tähtsaim infokandja on tänapäeval arvuti kõvaketas. Enamus faile asub arvuti kõvaketta peal. On olemas ka kaasaskantavaid kõvakettaid. Infokandjateks võib olla veel CD/DVD plaat, diskett ehk flopi, USB mälupulk, flash mälukaart.


Kaust on koht failide sorteerimiseks. Kaasaegse arvuti kõvakettal asub enamasti üle 100000 faili. Selleks, et neid oleks lihtsam ülesse leida, failid sorteeritakse kaustadesse. Nii näiteks asuvad operatsioonisüsteemi failid ühtedes kaustades, mängud teistes ja enda poolt tehtud kirjatööd hoopiski kolmandates kaustades. Kaustu saab iga kell ise juurde teha ja faile hiljem sorteerida. Mida taibukamalt olete oma arvutisse kaustu loonud, seda lihtsamini leiate hiljem oma asju ülesse! Kaust iseenesest infot ei oma.
 
Paar testi ka:
 
Ãœks tulemustest:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar