teisipäev, 29. september 2015
teisipäev, 22. september 2015
Töö failidega (22.09.2015)
Täna teeme tunnis tööd failidega tegime kausta ja panime sinna erinevaid faili erinevates formaatides.
Link õpetuseks ja test;
Õpetus: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/td_failidega.html
Test: http://web.zone.ee/heya/Toofailidega..htm
Link õpetuseks ja test;
Õpetus: http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/td_failidega.html
Test: http://web.zone.ee/heya/Toofailidega..htm
teisipäev, 15. september 2015
Mõisted (15.09.2015)
Tänases tunnis me vaatasime üle vanasid mõisteid. Tegime ka paar testi
See tekst aitab seletada:
Failitöötluseks võib nimetada meie arvutis olevate tööde, joonistuste, piltide, programmide vaatamist, muutmist, sorteerimist, ühest kohast teise tõstmist ja kustutamist.
See tekst aitab seletada:
Failitöötluseks võib nimetada meie arvutis olevate tööde, joonistuste, piltide, programmide vaatamist, muutmist, sorteerimist, ühest kohast teise tõstmist ja kustutamist.
Fail on infohulk, mis asub mingil infokandjal. Näiteks kui me
arvutis midagi valmis teeme (joonistame, kirjutame) ja tahame, et see töö
tulevikus alles jääks, tuleb see töö salvestada. Salvestamise tulemusena tekkib
arvutisse üks fail, mille ülesanne on teie töö täpselt sellisena meeles pidada
nagu see salvestamise hetkel oli. Meie enda poolt tehtud faile on arvutis vähe,
enamus faile on arvutisse pandud programmidega ja need on vajalikud arvuti
programmi töötamiseks. Näiteks üks korralik arvutimäng võib sisaldada 10000 või
rohkem faili, ilma milleta mäng ei tööta.
Faili nime laiend – faili nime lõpus olevad kolm või neli tähte.
Näitavad mis tüüpi fail on. Näiteks maja.jpg on pilt, maja.doc
on tekst, aga maja.exe võib olla
mingi programm
Infokandjad on kohad mille peale saab infot failidena talletada.
Tähtsaim infokandja on tänapäeval arvuti kõvaketas.
Enamus faile asub arvuti kõvaketta peal. On olemas ka kaasaskantavaid
kõvakettaid. Infokandjateks võib olla veel CD/DVD
plaat, diskett ehk flopi, USB mälupulk, flash mälukaart.
Kaust on koht failide sorteerimiseks. Kaasaegse arvuti kõvakettal
asub enamasti üle 100000 faili. Selleks, et neid oleks lihtsam ülesse leida,
failid sorteeritakse kaustadesse. Nii näiteks asuvad operatsioonisüsteemi
failid ühtedes kaustades, mängud teistes ja enda poolt tehtud kirjatööd
hoopiski kolmandates kaustades. Kaustu saab iga kell ise juurde teha ja faile
hiljem sorteerida. Mida taibukamalt olete oma arvutisse kaustu loonud, seda
lihtsamini leiate hiljem oma asju ülesse! Kaust iseenesest infot ei oma.
Paar testi ka:
1. http://edit.ee/index.php?option=com_joomlaquiz&view=quiz&Itemid=148
2. http://edit.ee/index.php?option=com_joomlaquiz&view=quiz&Itemid=149
2. http://edit.ee/index.php?option=com_joomlaquiz&view=quiz&Itemid=149
Üks tulemustest:
Tellimine:
Postitused (Atom)